Mehed ja tasakaal

Mehed on meie joogafestivalidel ka toredasti tavaline nähtus, oleme vähemasti üle aasta ikka ka miskit spetsiaalselt meestele oma programmi puistanud! Seekord midagi sellist, mis on nii meestele kui ka naistele (kes me ju armastame vahel ka meesesinejaid kuulata!)

Mis on mehelikkus, miks levinud arusaam ning ootus (mees on alati tugev, kunagi abi ei küsi ja saab alati ise hakkama) maskuliinsusest on kahjulik ning kuidas rohkem tasakaalu oma ellu tuua? Kaks väga erinevat ja mõneti sarnast meest tulevad meile seekord inspireerivateks ja mõtlemapanevateks esinejateks!

Jesper Parve

Olen enamuse oma elust ajanud taga midagi, millele ei osanud pikka aega anda ei seletust ega nime. Noorena öeldi koolis, et rohi ei ole teiselpool rohelisem ja ärge uskuge sellesse. Soovitati ikka olla tore ja sõnakuulelik ja teha täpselt nii nagu õpikutes kirjutatakse. Aga minu nooruses veedetud aastad välismaal näitasid seda, et tihti oli rohi mujal rohelisem! Kuid seda poleks ma kunagi teada saanud, kui ma poleks ise vaatama läinud. Ja see otsija ning seikleja on siiamaani sügaval mu sees alles.

Vimase viie aasta jooksul olen rännanud läbi pool maailma, kujunedes läbi nende seikluste just selliseks, nagu olen praegu. Ja nagu nooruses, olen tegelikult siiamaani kõige õnnelikum teel olles. Olgu selleks mõni reis, uus kogemus, uued inimesed või kasvõi uus õppetund elust.

Vanusega on tulnud mõistmine, et see mida olen taga ajanud, on vabadus. Vabadus kõikidest jamadest, mis meid seovad kätest ja jalust ning mis meile mitte midagi ei anna. Mis muudavad igapäevaelu rutiiniks. Ma arvan, et  paljud mehed võivad minuga samastuda. Aga selleks, et oma elus vabadust saavutada, peab olema julgust. Julgust eksida, sest kogemused tulevad tihti vaid sel viisil.

Olen palju uurinud mehe väge, meheks olemist ja meheks elamist. Nüüd üritan seda kõike ka reaalsesse ellu kohandada. Õpin ürgset mehelikkust segama tänapäevaste arusaamadega isaks ja kaaslaseks olemisest. See ongi ehk see tee, kus praegu olen ja mis mulle enim põnevust ja avastamisrõõmu pakub. Kuid kunagi ei tea, millal kõik tuttav tuleb jälle  natukeseks maha jätta, elukaaslane ning laps seljakotti panna ja jälle laia maailma rändama minna. Loengus tulebki juttu, milline on olnud minu tee ja mida olen sealt kaasavõtmiseks leidnud

 

Rivo Sarapik

Minu jooga on päevi ja nädalaid kestvad ultraspordivõistlused (näiteks jalgrattal Tallinnast Pariisi pedaalimine), mis annavad lisaks füüsilisele heaolule, mõõduvõtule, higile ning vahel ka verele-villidele mõjusa õpetuse inimeseks olemisest, inimese võimetest (mis ületavad kaugelt meie ootuseid) ning arusaamise elust laiemalt. Asjad, mille õppimiseks ja millest arusaamiseks võib kuluda aastaid, võivad selgeks saada hulga rutem.

Tööalaselt töötan ajakirjanikuna Äripäevas, vaba aega veedan lisaks spordile reisides, pildistades, teed õppides ning mitmetes ühiskondliku elu projektides kaasa lüües.