Eelarvamused

  1. “Mulle ei meeldi massiüritused!” Meile ka ei meeldi massiüritused! Aga on suur vahe, kas sündmusele annab jõudu alkohol või vaimne õhkkond. Joogafestival annab sellise tunde südamesse nagu laulupidu või jõulud. Kurvad teeb rõõmsaks ja rõõmsad teeb õnnelikuks. Soe armastuse tunne levib kogu linnas. Kindlasti tasub ära proovida, mida tähendab joogafestival, hinge pidu!
  2. “Jooga on individuaalne praktika” Tõsi on, et individuaalselt saab joogaga tegeleda igal hetkel ja peakski seda tegema. Suhtuma kõrgendatud teadlikkusega mitte ainult joogasse “kui trenni” vaid igasse eluolukorda. Aga samavõrd tõsi on, et grupiga joogat praktiseerides võimendub energia. Näiteks kui 100 inimest koos mediteerivad, tekib selline võimas energia, nagu 1000 inimest mediteeriksid üksinda. Kui 1000 inimest koos mediteerivad, siis on loodav energia võrdne miljoni üksi mediteerijaga! Seda on tunda ka siis, kui sa sellesse ei “usu”.
  3. “Jooga on üks võimlemine ja mõttetu võõrkeeles laulmine. Tahaksin selgitada, kui loomulik ja harmooniline on jooga füüsilise treeninguna võrreldes mingi muuga. Ja kui mõistlikud on need toitumisreeglid. Ja kuidas on oluline saada kontakti oma kehaga, õppida jälgima ja seejärel suunama oma mõtteid, valida emotsioone, õppida lõdvestuma, õigesti hingata, õigesti magama minna. Tähendusrikkalt oma päevi ja oma elu veeta.
  4. Jooga on ainult naistele”. Alguses oli see ikka pigem meeste “salakunst”! Tänased naised on lihtsalt tundlikumad ja tunnistavad kergemini, et kehal ja meelel on seosed ning et nendega tasub tegeleda, et oma elukvaliteeti tõsta. Ja välismaal on sageli nii, et joogatunnis on rohkem mehi kui naisi. Meie festivalil on -7 meesõpetajat ja 10 naisõpetajat. Eestis võtavad mehed joogatundi tulemiseks sageli alles hoogu, aga oma olemuselt ei ole jooga rohkem naiselik või rohkem mehelik.
  5. Ma ei saa joogasse tulla, sest ma ei paindu“. Joogaga tegelemiseks ei pea hästi painduma, sest et painduvus ei ole jooga eeldus, vaid tagajärg.
  6. Jooga on füüsiliselt liiga lihtne/ liiga aeglane”. See oleneb joogastiilist, aga ilmselt pakub iga stiil sulle üllatusi. Joogas on vastupidavusharjutusi, taskaaluharjutusi, painduvusharjutusi, ja mängulisi harjutusi (millel on enamasti ka füüsiline mõju mingile organile, aga paneb proovile ka sinu uskumused, “kuidas käitub korralik täiskasvanu”). Joogatund on üllatanud ka hästitreenitud sõjaväelasi, rääkimata “tsiviilisikutest”, kes on esimesest tunnist (kui nad on juhtumisi edasijõudnute tunnist osa võtnud) lahkunud imestusest suurte silmadega.
  7. Mulle ei meeldi jooga, sest ma ei saa istuda rätsepistes“. Joogas istutakse sageli rätsepistes, sest nõnda istusid ja istuvad tänaseni Indias paljud inimesed oma tööl või vabal ajal. See võib lääne inimesele olla alguses ebamugav asend küll. Iroonilisel kombel on just selle poosi nimi “lihtne asend”. Sest meie oleme harjunud istuma toolil ja see “lihtne asend” ei tundu sugugi lihtne. Kui sa oled terve, traumadeta, aga ei saa istuda selles asendis, tähendab, et sul on “puusad kinni”. Seega oleks vaja joogat, et pingeid sellest piirkonnast vabastada. “Istumisjooga” ehk klassikaline mediteerimine ongi seepärast edasijõudnute pärusmaa: eelduseks on paindlikkus ja energia vaba liikumine kehas, mis saavutatakse füüsiliste harjutustega. Kui Sa kardad, et pead festivalil rätsepistes tundide kaupa istuma, siis ära selle pärast küll muretse! Istumine on tavaliselt väike osa joogatunnist, lisaks on stiile, kus vaid korraks istuda saab nagu ashtanga, vinyasa, tiibeti ja Šivananda jooga. Kui sa aga tõepoolest ei saa rätsepistes istuda, siis võid proovida teisi istumisasendeid (näiteks põlvili kandadel istudes või muud asendid – peaasi, et selg on maaga risti ja maksimaalselt sirge). Mitte et me nüüd hakkaksime festivalil ainult istuma, aga kui sul tõepoolest on raske maas istuda, on hea, kui sul on kaasas spetsiaalne teraviljakestadest istumispadi või miks mitte väike meditatsioonipingike. Kauneid käsitööna valminud meditatsioonipatju saab osta ka kohapealt bazaarilt.
  8. Mina ei oska mediteerida“. Oskad küll! Me kõik teeme seda automaatselt iga päev. Aga tõsi, joogatunnis õpib teistmoodi mediteerima. Teadlikult. Eesmärgipäraselt. Kui tahad, võid vabal ajal nüüd mediteerida nii, nagu varem (st automaatselt: jalutades, joostes, triikides, kududes) ja naa (rätsepistes, tantsides ja/või lauldes).
  9. Mina oskan hingata“. Kui sa oled mees, siis on sul suurema tõenäosusega õigus, aga isegi sel juhul ma pean ütlema, et suurem osa inimesi ei hinga õigesti (st kõhtu kasutades) ning kasutavad tavaliselt ainult väikest osa oma kopsumahust. See viib kehva seedimiseni ja organite hapnikupuuduseni, väsimuse ja unisuseni. Lisaks sellele ei ole paljud kasutanud oma võimet muuta teadlikult oma hingamise mustrit, muutes sellega automaatselt oma emotsioone. See on väga kasulik igapäevane oskus.
  10. Mina ei hakka kunagi taimetoitlaseks“. Taimetoitlaseks ei olegi vaja ega tohikski “hakata”, vaid kui oled valmis, siis sa kujuned selleks – su toitumisharjumused muutuvad vastavalt sellele, kui teadlik ja tähelepanelik sa oled oma keha suhtes. Tehes joogat õpid sa ennast kuulama ja tegema endale head. Kui mittelihasöömine on sulle hea, siis seda sa teed. Kui lihasöömine on sulle hea, siis teed sa seda. Mitte midagi ei PEA.
  11. “Äkki jooga on religioon?” Ei ole. Eksitav võib olla, et joogafilosoofias on sees sõna “jumal”, aga see on kõrgem jõud, sügavam olevus, hing, mis on meie sees ja mis on osa Universumist.
  12. “Äkki jooga on mingi hipide värk?” Tõsi on, et hipide hulgas olid kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel USAs esimesed joogahuvilised. Täna tegelevad joogaga kõiksugused erinevad inimesed õiguskantslerist tippkoolitajateni, pangatelleritest hambaarstideni. Joogas tegletakse teadlikkuse toomisega igasse eluaspekti. See on viis, kuidas hoida keha terve, meel rahulik ja hing õnnelik ning kindlustada endale kvaliteetne elu. Ja seda läheb vaja teistelgi kui ainult hipidel : )